Ponyo mäe otsas

Hayao Miyazaki uut filmi ootas kannatamatult terve maailm. Kes siis ei teaks kõigi aegade parimat animaatorit, võrratute filmide "Vaimudest viidud", "Minu naaber Totoro", "Howli liikuv kindlus", "Tuulte Oru Nausikaa", "Laputa, lendav kindlus" ning paljude teiste suurepäraste anime-filmide autorit?! Viimased viisteist aastat on režissöör lubanud pärast iga uue filmi valmimist anime-loomisega lõpparve teha, sest ta olla väsinud ja igatsevat rahulikult vanaduspõlve veeta, pealegi on tarvis noortele ruumi anda... Ometi naaseb "papa-Miyazaki" alati anime-filmide juurde. Iga kord uue suurepärase saavutusega.

Nii ka seekord. Pärast raskemeelset, sügavamõttelist ja kohati lausa morni "Howli liikuvat kindlust" valmis Miyazaki käe all helge muinasjutt igale vanusele. Sisuliselt on "Ponyo mäe otsas" Hans Christian Anderseni "Väike merineitsi", mille tegevus on kantud üle kaasaegsesse Jaapanisse. Siin põgeneb kalake Ponyo ära oma isa, meremaag Fijumoto eest, satub ühe poisi Sosuke juurde ning armub temasse nii tugevalt, et otsustab tüdrukuks muutuda. Nii algavadki imed, lõbusad ja õudsed: äkitselt ligineb Kuu Maale, hiidlained uputavad ära maja rannakaljudel, segamini läheb terve maailma tasakaal – kõik seetõttu, et Ponyo tahtis meeletult olla oma sõbra kõrval.

"Väike poiss ja väike tüdruk, armastus ja vastutus, ookean ja elu – just sellest ja ka sellest, millel püsib üldse maailm, räägibki see väga lihtne lugu. See ongi minu vastus meie aja muredele ja ebastabiilsusele," ütleb Hayao Miyazaki. Sellest piisab täiesti. Ent peamisest elukogenud režissöör siiski vaikib. Nimelt avastab pärast "Ponyo" lõputiitreid iga vaataja, et maailm on ootamatult muutunud natuke paremaks, natuke helgemaks ja natuke lahkemaks.